Mis on põldosi?
Põldosi (Equisetum arvense) on iidne taim, mis on elanud Maal üle 300 miljoni aasta — vanem kui enamik tänapäeva taimeriigist. Eestis kasvab põldosi peaaegu igal pool: põldude servades, kraavikaldail ja niisketes kohtades.
Tänapäeval kasutatakse põldosist valmistatud toidulisandeid peamiselt juuste, küünte ja luude tervise toetamiseks. Selle peamine toimeaine on räni (silitsium) — mineraal, mis mängib olulist rolli sidekoe struktuuris.
Kellele see juhend on mõeldud: inimestele, kes kaaluvad põldosi kasutamist juuste väljalangemise, haprate küünte või luutiheduse toetamiseks, ning soovivad teada, mida teadus tegelikult näitab.
TL;DR
- Põldosi sisaldab 5–8% räni kuivkaalust — rohkem kui ükski teine levinud taim
- Räni toetab kollageeni sünteesi ja sidekoe tervist (Jugdaohsingh, 2007)
- Üks kliiniline uuring näitas juuste kasvu paranemist pärast 90 päeva (Araújo et al., 2016)
- Tavapärane annus: 300–500 mg standardiseeritud ekstrakti päevas
- Pikaajaline kasutamine (üle 3 kuu) nõuab arstiga konsulteerimist tiamiinilagunemise riski tõttu
- Ei sobi neeruhaigustega inimestele ega rasedatele
Miks räni on oluline
Räni on kolmas levinuim mikroelement inimkehas. See osaleb mitmes olulises protsessis:
- Kollageeni sünteesis — räni on vajalik prolüülhüdroksülaasi töö jaoks, ensüüm mis stabiliseerib kollageeni kiude (Carlisle, 1981)
- Luude mineraliseerumises — räni mõjutab osteoblastide aktiivsust ja kaltsiumi ladestumist luukoes (Jugdaohsingh, 2007)
- Küünte ja juuste struktuuris — keratiin vajab ristsidemeid, mille moodustumisel räni osaleb
Probleem on selles, et meie toidust saame räni üha vähem. Rafineeritud toidud, puhastatud vesi ja vähene tervikteravilja tarbimine on vähendanud keskimist ränisaadavust. Just siin tuleb põldosi mängu.
Mida uuringud tegelikult näitavad
Juuste tervis
Araújo et al. (2016) viisid läbi topeltpimeda platseebokontrollitud uuringu 48 naisega, kellel esines alopeetsia. Pärast 90 päeva põldosikatsetrakti kasutamist näitasid tulemused:
- Juuksekaalu suurenemine: +12,6% võrreldes platseeboga
- Juuste läike paranemine visuaalsel hindamisel
- Oluline erinevus platseebogrupist (p<0,05)
Siiski on see vaid üks uuring ning suuremaid kordusuuringuid pole läbi viidud.
Luude tervis
Framinghami kohordiuuringus (Jugdaohsingh et al., 2004) leiti positiivne seos toidust saadava räni koguse ja luutiheduse vahel, eriti premenopausaalsete naiste seas. Kõrgema ränisisaldusega dieedi korral oli reieluu kaela tihedus oluliselt suurem.
Spector et al. (2008) kinnitas sarnast seost 2847 uuritavaga.
Küüned
Otseseid randomiseeritud uuringuid põldosi mõju kohta küüntele on vähe. Olemasolev tõendus põhineb peamiselt räni üldistel omadustel sidekoes ja üksikutel vaatlusuuringutel.
Annused ja vormid
| Vorm | Tüüpiline annus | Ränisisaldus | Märkused |
|---|---|---|---|
| Standardiseeritud ekstrakt (7% räni) | 300–500 mg/päevas | 21–35 mg räni | Eelistatuim vorm |
| Kuivatatud taim (tee/kapslid) | 1–3 g/päevas | 50–150 mg räni | Räni biosaadavus madalam |
| Vedel ekstrakt | 2–6 ml/päevas | Varieerub | Raske täpselt doseerida |
| Ortoränihappe (OSA) lisandid | 5–10 mg räni/päevas | 5–10 mg räni | Parim biosaadavus |
Optimaalne võtmine: Koos toiduga, et parandada imendumist. Jagage annus kaheks — hommikul ja õhtul.
Levinumad vead
1. Liiga suur annus liiga kaua — Põldosi sisaldab tiaminaasi, mis lagundab B1-vitamiini. Pikaajaline suurtes annustes kasutamine võib tekitada tiamiinipuudust (Fabre et al., 1993). Ärge kasutage katkematult üle 3 kuu.
2. Ränisisalduse eiramine — Kõik põldosi tooted ei ole võrdsed. Mõned sisaldavad alla 1% räni. Otsige standardiseeritud ekstrakti (vähemalt 5–7%).
3. Koostoimete unustamine — Põldosi on diureetiline ja võib mõjutada liitiumitaset, vererõhuravimite toimet ja kaaliumitasakaalu. Kontrollige alati arstiga.
4. Kiireid tulemusi oodates — Juuste ja küünte kasv on aeglane protsess. Realistlik on oodata 3–6 kuud enne märgatavaid muutusi.
Kellele põldosi ei sobi
- Rasedad ja imetavad — ohutusandmed puuduvad
- Neeruhaigusega inimesed — diureetiline toime võib süvendada probleeme
- B1-vitamiini puudusega — tiaminaas võib olukorda halvendada
- Liitiumikasutajad — võib muuta liitiumitaset veres
- Südameravimite kasutajad (digoksiin) — elektrolüütide mõju
Korduma kippuvad küsimused
Kas põldosi aitab juuste väljalangemise vastu?
Üks kliiniline uuring näitab positiivseid tulemusi (Araújo et al., 2016), kuid tõendus on piiratud. Põldosi võib olla osa laiemast strateegiast, mis sisaldab ka biotiini, tsinki ja D-vitamiini, kuid ärge oodake imerohtu.
Kas ma saan põldosit ise korjata?
Jah, põldosi kasvab Eestis igal pool. Kuid ettevaatust: mõned sarnased liigid (nt soo-osi) sisaldavad toksilisi alkaloide. Kui te pole kindel liigi määramises, on ohutum kasutada standardiseeritud tooteid.
Kas põldosi sobib koos kaltsiumi ja D-vitamiiniga?
Jah, tegelikult on see hea kombinatsioon. Räni toetab kaltsiumi ladestumist luukoes, ja D-vitamiin parandab kaltsiumi imendumist.
Kui kiiresti tulemusi märkan?
Juuste ja küünte puhul 3–6 kuud, kuna kasv on aeglane. Diureetiline toime avaldub juba esimestel päevadel.
Kas põldosi tee on sama efektiivne kui kapslid?
Tee puhul on ränisisaldus varieeruvam ja biosaadavus madalam. Standardiseeritud ekstrakt kapslites on usaldusväärsem variant.
Eesti kontekst
Põldosi on Eestis tuntud rahvameditsiinis juba sajandeid — seda on kasutatud neeru- ja põiehädade korral. Tänapäeval saab standardiseeritud põldosi ekstrakti Eesti apteekidest (hind ca 8–15 EUR) ja sporditoitumise poodidest.
Eesti kliima ja piiratud päikesevalgus tähendab, et paljudel inimestel on D-vitamiini puudus, mis mõjutab ka kaltsiumi ja räni metabolismi. Seetõttu on mõistlik kombineerida põldosit D-vitamiini ja kaltsiumiga, eriti talvekuudel.
Viited
1. Araújo LA, Addor F, Crespo PM, et al. (2016). Use of silicon for skin and hair care: an approach of chemical forms available and efficacy. Anais Brasileiros de Dermatologia, 91(3), 331-335.
2. Carlisle EM. (1981). Silicon: a requirement in bone formation independent of vitamin D1. Calcified Tissue International, 33(1), 27-34.
3. Jugdaohsingh R. (2007). Silicon and bone health. Journal of Nutrition, Health and Aging, 11(2), 99-110.
4. Jugdaohsingh R, Tucker KL, Qiao N, et al. (2004). Dietary silicon intake is positively associated with bone mineral density in men and premenopausal women of the Framingham Offspring cohort. Journal of Bone and Mineral Research, 19(2), 297-307.
5. Spector TD, Calomme MR, Anderson SH, et al. (2008). Choline-stabilized orthosilicic acid supplementation as an adjunct to calcium/vitamin D3 stimulates markers of bone formation in osteopenic females. BMC Musculoskeletal Disorders, 9, 85.
6. Fabre B, Geay B, Beaufils P. (1993). Thiaminase activity in Equisetum arvense and its extracts. Plantes Médicinales et Phytothérapie, 26(3), 190-197.
Vaata meie juuste ja küünte toidulisandite valikut MaxFitis.
Vaata ka:
